Pavils Rozitis oma raamatus “Valmiera poisid” kirjutas: “Kes ei ole näinud simyuds laata, sellel ei ole olnud noorust”. Simyuds (Simjūds – Lat.) Kuni 1940. aastani oli see suurimaks Põhja-Vidzeme laadaks. Oma nime sai laat 28. oktoobril 1283, kui alustati Püha Simeoni kiriku vundamendi panekut.

Laada korraldamise traditsioon taaselustati 26. oktoobril 1996. Tantsud, laulud, vanaaegsed riided, käsitööliste meisterlikkuse demonstratsioon ja laadale iseloomulik sagin valitseb Valmieras taas oktoobri igal teisel laupäeval.

Rahvusvaheline Muuseumide Päev – Muuseumide öö

Rahvusvahelist Muuseumide Päeva tähistatakse üle maailma igal aastal mai keskel. Selle ajalugu ulatub tagasi 1977. aastasse, mil see traditsioon loodi Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) poolt. Selle idee eesmärk – eriliste ürituste organiseerimine ja tegevused vastavalt traditsioonide võimalustele ning eeldatavatele sündmustele, samuti näituste, ekspositsioonide avamine ja võimaluste pakkumine muuseumide tasuta külastamiseks.

Muuseumide öö on rahvusvaheline üritus Euroopa tasandil, mis viiakse läbi ühel ja samal ajal peaaegu kõikides Euroopa riiklikes muuseumides. Alates 2005. aastast on igal aastal maikuu teisel laupäeval – Muuseumiöö – Valmiera muuseum korraldab erinevaid üritusi – näitusi, töökodasid käsitöölistele, öiseid kontserte, teatrietendusi.

Traditsioonilised pööripäeva pidustused

    

Igal aastal, kui tähistame jaanipäeva, jõule, martinsipäeva (mardipäev.est – hüvastijätt sügisega) ja lihavõtteid, peame me kõik teadma rahvuslikke traditsioone ja astuma nendega dialoogi. Tähistame neid päevi laulude ja tantsudega, õpime rahvuslikke uskumusi ja kombeid, täidame rituaale ja osaleme mängudes, millel on oma kindel tähendus igas pidustuses, mis on seotud pööripäevaga. Mardipäeva tähistame novembris – aga miks just sellel päeval algab mardisantide rongkäik, mis on seotud ümberriietumisega, maskide tegemisega, rõõmsameelsete laulude laulmisega ning lõbustuste korraldamisega? Miks süütame jaanipäeval lõket ja jõulude ajal “valame” endale õnne ning veame ümber maja puupakku? Kui kõrgele on vaja lihavõtete ajal kiigega kiikuda ja millega värvida mune, miks on vaja jaanipäeva pärja sisse põimida maitsetaimi – kõike seda saab teada külastades ja osaledes meie iga-aastates rituaalides, mis on pühendatud eelnimetatud pühadele.